Mis on kallutatus?
Kallutatus (bias) on süstemaatiline viga, mis tõmbab tulemusi kindlas suunas. Erinevalt juhuslikust veast (mis võib minna mõlemale poole), läheb kallutatus alati ühte suunda - ja seda ei saa parandada suurema valimiga.
Kallutatus võib tekkida andmete kogumisel, analüüsimisel või tulemuste esitamisel. See on statistika üks suurimaid ohtusid.
Valikukallutatus
Tekib, kui valim ei esinda üldkogumit. Mõned inimesed või rühmad on üle- või alaesindatud.
Veebiküsitlus Eesti inimeste internetikasutuse kohta. Probleem: küsitlus on internetis - vastajad on JUBA aktiivsed internetikasutajad. Need, kes internetti vähe kasutavad (sageli vanemad inimesed, maapiirkonnad), jäävad välja. Tulemus ülehindab internetikasutust.
Mitteresponsi kallutatus
Tekib, kui paljud küsitletavad ei vasta ja mittevastajad erinevad vastajatest.
Terviseministeerium saadab küsitluse 10 000 inimesele terviskaebuste kohta. 3 000 vastab. Aga kas need 7 000, kes ei vastanud, on tervemad (sest neil pole muret) või haigemad (sest neil pole energiat vastata)? Mittevastajate ignoreerimine võib tulemusi tugevalt moonutada.
Küsimuse sõnastuse kallutatus
Kuidas küsimus on sõnastatud, mõjutab vastust. Suunavad või emotsionaalsed küsimused tõmbavad vastuseid kindlas suunas.
Kaks viisi sama asja küsimiseks:
Versioon A: "Kas toetate koolilõõõpilaste parema toitumise programmi?"
Versioon B: "Kas toetate maksumaksja raha kulutamist koolisööklatele?"
Sama programm, aga versioon A saab palju rohkem toetust. Sõnastus loob kallutatust.
Ellujaamise kallutatus
Tekib, kui vaatad ainult "ellujäänuid" ja ignoreerid neid, kes kukkusid välja.
Eesti idufirmade edukuse uuring küsitleb 50 edukat iduettevõtet. Keskmine käive: 2 miljonit eurot. Järeldus: "Eesti idufirmad on väga edukad!" Aga see ignoreerib sadu iduettevõtteid, mis ebaõnnestusid ja enam ei eksisteeri. Ellujäänud on kallutatud valim.
Kinnituskallutatus
Inimeste loomulik kalduvus otsida, märgata ja meeles pidada informatsiooni, mis kinnitab nende olemasolevaid uskumusi.
Uurija on veendunud, et kohv on tervisele kahjulik. Ta otsib andmebaasidest uuringuid ja märkab kõiki, mis näitavad negatiivset mõju, aga ignoreerib neid, mis näitavad positiivset või mõju puudumist. Tema ülevaade on kallutatud.
Avaldamise kallutatus
Teadusajakirjad avaldavad meelsamini uuringuid, mis leidsid statistiliselt olulise tulemuse (p < 0,05). Uuringud, mis ei leidnud mõju, jäävad "sahtlisse" - neid ei avaldata. See moonutab teaduskirjandust.
20 uurimisrühma testivad, kas teatud toidulisand parandab mälu. 19 ei leia mõju (p > 0,05) ja nende tulemusi ei avaldata. 1 leiab mõju (p = 0,03) - võib-olla juhuse tõttu - ja see avaldatakse. Avalik kuvand: "toidulisand parandab mälu!"
Kuidas kallutatust vähendada
- Juhuvalim: Tagab, et iga üldkogumi liige on võrdselt esindatud
- Pimendamine: Osalejad ja uurijad ei tea, kumb rühm on kumb
- Eelregistreerimine: Kirjelda analüüsiplaan enne andmete kogumist
- Läbipaistvus: Raporteeri kõik tulemused, mitte ainult "head"
- Vastamismäära jälgimine: Raporteeri, mitu protsenti vastas
Kallutatus on süstemaatiline viga, mis moonutab tulemusi kindlas suunas. Levinumad tüübid: valikukallutatus, mitteresponsi kallutatus, küsimuse sõnastuse kallutatus, ellujaamise kallutatus, kinnituskallutatus ja avaldamise kallutatus. Kallutatust ei saa parandada suurema valimiga - seda saab ainult ennetada parema uurimisdisainiga. Kui loed statistikat, küsi alati: keda või mida see uuring võib puudu jätta?