Miks mõõtmistasemed olulised on?
Eelmises tunnis õppisime, et andmed jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks. Need mõõtmistasemed lähevad ühe sammu kaugemale ja jaotavad andmed nelja tasemele. Iga tase ütleb sulle, mida saad nende andmetega teha - milliseid arvutusi sooritada ja milliseid järeldusi teha.
Mõtle mõõtmistasemetest kui redelipulgadest: iga järgmine tase annab sulle rohkem informatsiooni ja võimaldab teha rohkem analüüse.
1. Nominaaltase
See on kõige lihtsam tase. Nominaalandmed on lihtsalt nimetused või kategooriad ilma mingisuguse järjestuseta.
Statistikaamet küsib rahvaloendusel: "Mis maakonnas te elate?" Vastused - Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa - on nominaalandmed. Harjumaa ei ole "suurem" ega "parem" kui Tartumaa selles skaalas - need on lihtsalt erinevad kategooriad.
Mida saad teha: loendada, kui palju igasse kategooriasse kuulub, leida mood (kõige levinum kategooria). Ei saa arvutada keskmist ega mediaani.
2. Ordinaaltase
Ordinaalandmetel on loomulik järjestus, kuid vahede järjestuses ei ole tingimata võrdsed.
Riigieksamite tulemusi saab järjestada tasemeteks: "algtase", "kesktase", "kõrgtase". Me teame, et kõrgtase on parem kui kesktase, aga me ei saa öelda, et vahe alg- ja kesktaseme vahel on sama suur kui kesk- ja kõrgtaseme vahel.
Mida saad teha: kõik, mida nominaaltasemel, pluss andmeid järjestada ja leida mediaan. Endiselt ei saa arvutada täpset keskmist.
3. Intervalltase
Intervalliskaalal on võrdsed vahede numbrite vahel, kuid puudub tõeline nullpunkt. See tähendab, et saad öelda, kui palju rohkem, aga mitte mitu korda rohkem.
Temperatuur Celsiuse skaalal: vahe 10°C ja 20°C vahel on sama suur kui 20°C ja 30°C vahel (10 kraadi). Aga sa ei saa öelda, et 20°C on "kaks korda soojem" kui 10°C, sest 0°C ei tähenda soojuse puudumist - see on lihtsalt vee külmumispunkt.
Mida saad teha: kõik eelnevad tehted pluss arvutada keskmist ja standardhälvet. Ei saa teha suhteid (kaks korda rohkem/vähem).
4. Suhteskaala (ratsioskaala)
See on kõige kõrgem mõõtmistase. Suhteskaalal on võrdsed vahede JA tõeline nullpunkt, mis tähendab "mitte üldse".
Sissetulek eurodes: kui Mari teenib 2 000 eurot kuus ja Jüri teenib 4 000 eurot kuus, saad öelda, et Jüri teenib kaks korda rohkem. 0 eurot tähendab tõesti "sissetulekuta". Samuti: kaal kilogrammides, vahemaa kilomeetrites, vanus aastates, Bolt sõidu kestus minutites.
Mida saad teha: kõiki statistilisi tehteid, kaasa arvatud suhteid (kaks korda rohkem, kolm korda vähem jne).
Kuidas neid eristada?
Siin on lihtne kontrollnimekiri:
- Kas andmeid saab järjestada? Ei → nominaal. Jah → mine edasi.
- Kas vahede on võrdsed? Ei → ordinaal. Jah → mine edasi.
- Kas nullpunkt on tõeline? Ei → intervall. Jah → suhteskaala.
Eesti e-residentsuse taotluse andmed võivad sisaldada kõiki tasemeid:
- Nominaal: taotleja kodakondsus (Saksa, Jaapani, Brasiilia)
- Ordinaal: taotluse staatus (esitatud, menetluses, kinnitatud, tagasi lükatud)
- Intervall: rahuloluskoor 1-10 e-teenuse kohta
- Suhteskaala: taotluste arv kuus, menetlusaeg päevades
Miks see praktikas loeb?
Õige mõõtmistaseme tundmine kaitseb sind vigade eest. Näiteks:
- Kui arvutad rahuloluskooride "keskmise" (näiteks 3,7 viiest), eeldad intervallskaalat - aga kas 1 ja 2 vahe on tõesti sama suur kui 4 ja 5 vahe?
- Kui keegi ütleb "meie müük kasvas 200%", on see võimalik ainult suhteskaalal, kus null on tõeline.
- Postinumbrid nagu 10111 (Tallinn) ja 51003 (Tartu) on numbrid, aga neid ei saa kokku liita - need on nominaalandmed.
Neli mõõtmistaset - nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaala - määravad, mida saad andmetega teha. Mida kõrgem tase, seda rohkem võimalusi analüüsiks. Nominaaltasemel saad ainult loendada, suhteskaalal aga kõiki tehteid teha, sealhulgas suhteid. Õige taseme tundmine on aluseks igale heale statistilisele analüüsile.