Miks statistika tervishoius loeb?
Iga kord, kui arst soovitab ravimit, kui sa loed terviseuudist või otsustad vaktsineerimise üle, on statistika mängus. Meditsiiniline otsustamine põhineb andmetel ja tõenditel - ning nende andmete mõistmine aitab sul teha paremaid terviseotsuseid.
Kliinilised uuringud
Enne kui ravim jõuab apteeki, läbib see mitmeid uuringute faase. Iga faas on hoolikalt kavandatud statistiline eksperiment.
Tartu Ülikooli Kliinikumis testitakse uut diabeediravimit:
- Faas I: 20-50 tervel vabatahtlikul - kas ravim on ohutu?
- Faas II: 100-300 patsiendil - kas ravim toimib?
- Faas III: 1000-3000 patsiendil - kas ravim on parem kui olemasolev?
Faas III on juhuslik kontrollitud uuring: patsiendid jaotatakse juhuslikult ravimi- ja platseeborühma. Keegi ei tea, kummas rühmas ta on (topeltpime). Ainult nii saab kindlalt öelda, kas ravim toimib.
Suhteline vs absoluutne risk
See on terviseuudistes kõige levinum eksitamise viis.
Pealkiri: "Uus ravim vähendab insuldi riski 50%!"
Tegelikkus: kontrollrühmas sai insuldi 4 inimest 1000-st. Ravimirühmas 2 inimest 1000-st.
- Suhteline vähenemine: (4−2)/4 = 50% - kõlab muljetavaldavalt
- Absoluutne vähenemine: 4/1000 − 2/1000 = 2/1000 = 0,2% - palju tagasihoidlikum
- NNT (number needed to treat): 1/0,002 = 500. Peab ravima 500 inimest, et ära hoida 1 insult.
Mõlemad on õiged, aga räägivad väga erinevat lugu.
Sõeltest ja diagnostika
Meditsiinilisi teste iseloomustavad kaks näitajat:
- Tundlikkus (sensitivity): Kui suur osa tegelikest haigetest saab positiivse? Kõrge tundlikkus = vähe valenegatiivseid.
- Spetsiifilisus (specificity): Kui suur osa tervetest saab negatiivse? Kõrge spetsiifilisus = vähe valepositiivseid.
COVID-19 kiirtest:
- Tundlikkus: 85% - tuvastab 85 haigust 100-st
- Spetsiifilisus: 99% - 99 tervet 100-st saab õige negatiivse
Kui viirus on laialt levinud (10% nakatunud), on positiivne tulemus usaldusväärne. Aga kui viirus on haruldane (0,1% nakatunud), on enamik positiivseid tulemusi valepositiivsed - Bayesi teoreemi tunnis õpitu!
Platseeboefekt
Umbes 30% patsientidest tunneb paranemist isegi siis, kui nad saavad "tühja" tabletti (platseebot). Seepärast on kontrollrühm hädavajalik - ilma selleta ei tea, kas ravim ise toimib või inimesed lihtsalt tunnevad end paremini, sest nad usuvad, et saavad ravi.
Eluea statistika
"Eesti meeste keskmine eluiga on 75 aastat" on statistiline näitaja, mida tihti valesti tõlgendatakse.
Keskmine eluiga 75 EI tähenda, et iga mees sureb 75-aastaselt. See on keskmine, mida mõjutavad ka varajased surmad. Mees, kes on juba 65-aastane, elab statistiliselt tõenäoliselt 80+ aastaseks - sest ta on juba "üle elanud" varajastest riskidest.
Tervishoiustatistika Eestis
Tervise Arengu Instituut ja Haigekassa koguvad pidevalt andmeid:
- Kõige levinumad surmapõhjused (südame-veresoonkonna haigused, vähk)
- Vaktsineerimise katvus (lastehaiguste vastu ~93%)
- Ooteajad eriarstile
- Rahakulu tervishoiule inimese kohta
Haigekassa andmetel ootab Eestis patsient ortopee vastuvõtule keskmiselt 45 päeva. Aga see on keskmine - mõned saavad vastuvõtule nädala jooksul, teised ootavad 3+ kuud. Mediaan ja jaotus annaksid palju parema pildi.
Kuidas lugeda terviseuudiseid
- Küsi suhtelist JA absoluutset riski
- Kontrolli, kas oli kontrollrühm
- Vaata valimi suurust
- Küsi, kas uuring oli inimestel või hiirtel
- Oota replikatsiooni - üks uuring ei ole piisav
Tervishoiustatistika mõjutab ravimite heakskiitu, diagnostikat ja terviseotsuseid. Erista alati suhtelist ja absoluutset riski. Mõista testi tundlikkust ja spetsiifilisust. Pea meeles platseeboefekti ja kontrollrühma vajadust. Üks uuring ei tõesta midagi - oota replikatsiooni. Need teadmised aitavad sul olla informeeritud patsient ja targem terviseuudiste lugeja.